Tõlkemüüdid – müüte tõlkimise ja tõlkijate kohta

Alljärgnevalt toome välja terve hulga levinud tõlkemüüte. Neid teades on tulevikus ilmselt lihtsam omale teenusepakkujat valida.

Allikas: http://www.keelekoda.ee/est-tolkemuudid/

Hea tõlke jaoks on vaja vaid võõrkeelt osata

See on kindlasti üks enamlevinum ja kahjulikum tõlkimise kohta leviv eksiarvamus. Oma emakeele ja vähemalt ühe võõrkeele hea tundmine on kõigest üks tõlkijaameti eeldusi.

Professionaalse tõlkija töö nõuab lisaks keelealast haridust, tõlketehnika valdamist, suurt tõlkekogemust ja ka teadmisi tõlgitavast valdkonnast. Peale selle on vaja tunda nii lähtekeele kui ka sihtkeele kultuuritausta. Professionaalne tõlkija peab pidevalt olema kursis oma töökeeltes toimuvate muutustega. Pole ime, et häid tõlkijaid on palju vähem kui mitut keelt oskavaid inimesi.

On vaid üks õige tõlge

Kui anda kümnele professionaalsele tõlkijale tõlkida mis tahes tekst (kas või seesama), on tulemuseks tõenäoliselt kümme erisugust tõlkevarianti.

Küsimus pole mitte tähttähelises, sõnasõnalises tõlkimises, vaid ennekõike info, mõtte ja stiili edastamises. Ühe ja sama teksti õigeid tõlkeid võib olla mitu, valesid tõlkeid – veelgi enam …

Hakkama saab ka ilma professionaalsete tõlkijateta

Loomulikult on olukordi, kus saab hakkama ka ilma professionaalse tõlketa, kuid kui rääkida ärimaailmast või organisatsiooni mainest, on parem kasutada asjatundjate teenuseid. Nii välditakse võimalikke vigu ja valestimõistmisi ning parandatakse infovahetuse kvaliteeti.

Pealegi, mis kõige tähtsam, see on märk Teie ja Teie ettevõtte tõsisest ja austavast suhtumisest klientidesse ja koostööpartneritesse. Võite ju esindada ennast ise kohtus või lasta oma juukseid lõigata sõbral, kui ta kord juba kääre kasutada oskab, ent siiski eelistab enamik inimesi palgata advokaadi või professionaalse juuksuri poole pöörduda …

Tõlkija tõlgib sama kiiresti, kui masinakirjutaja kirjutab

Tegelikult on kirjalik tõlkimine palju raskem ja töömahukam protsess, kui esmapilgul paistab. Üks professionaalne tõlkija toodab tavaliselt kaheksatunnise tööpäeva jooksul 3–6 lehekülge hea kvaliteediga uut tõlketeksti – ja see aeg ei sisalda veel teise kolleegi tehtavat toimetustööd.

Tõlkija ei tõlgi lihtsalt mehaaniliselt iga sõna sõnaraamatu järgi, vaid loob teksti teises keeles, säilitades samas algteksti info, stiili ja mõtte. Lisaks on algtekstis tihti vigu, loogilisi vasturääkivusi või ebaselgeid kohti, mis tulevad eriti esile tõlketöö käigus ning vajavad parandamist.

Sel juhul on tõlge sageli algtekstist paremgi. Kui klient üritab tõlketöölt säästa ja soovib lisaks tõlke ka kiiresti kätte saada, püüab ta tegelikult säästa kvaliteedilt, mis vaevalt tema ettevõttele või organisatsioonile kasu toob.

Tehnika asendab peagi tõlkijad

Vähemalt lähitulevikus ei suuda ükski arvuti ega robot täielikult tõlkijat asendada. Nüüdisaegsed tõlkeprogrammid ei taju näiteks üksikute sõnade konteksti ega mitmeid eri tähendusi, ammugi siis veel stiililisi või pragmaatilisi aspekte. Teinekord kulub masintõlke viimistlemisele rohkem aega kui tõlkija tehtud tõlketööle algusest lõpuni.

Hea tõlkija tõlgib mis tahes hinna eest

Tõlkija, nagu teistegi spetsialistide töö eest tuleb maksta korralikult. Professionaalne tõlkija määrab oma tööle hinna, mis katab kõik tööga seotud kulud ja tagab ka tõlkija piisava arengu, et ta suudaks edaspidigi pakkuda tasemel tõlkeid.

Tööd tehes peab tõlkijal olema aega uurida järele kõik see, mida ta veel ei tea. Madal hind tähendab üldjuhul seda, et tõlkija tõlgib masinakirjutaja kiirusel, kasutades teadmistelünkade korvamiseks fantaasialendu.

Tegemist on pöördvõrdelise seosega: mida madalam hind, seda rohkem peab tõlkija enda ära elatamiseks tõlkima ja paratamatult kannatab kvaliteet. Tõlkijad, kes pakuvad tõlkeid selgelt liiga madala hinna eest, annavad kliendile kvaliteedi ja hinna suhtest väära ettekujutuse ning suhtuvad oma ametisse lugupidamatult.

Hea tõlkija istub käed rüpes ja ootab Teie ootamatut tellimust, et hakata viivitamatult seda tõlkima

Paljud tõlkebürood ja tõlkeagentuurid reklaamivad oma kodulehel, et nad saavad tõlketellimust täitma hakata otsekohe. Kas see on usutav? Kas on tõesti mõeldav, et professionaalne tõlkija, kelle tõlked on tõeliselt head, on tööta?

Jälle võrdlus ükskõik millise teise eriala hea tegijaga, näiteks juuksuri või hambaarstiga: hea spetsialisti juurde on alati järjekord, kliendid on nõus ootama, et saada head teenust, samas kui tavalise tegija juurde saab juba homme või isegi täna.

Hästitoimivas tõlkebüroos on tõlkijad pidevalt töös. Kuna häid tõlkijaid on alati pigem puudu kui üle, siis tegelikult on tõlketööd alati pisut rohkem kui seda teha jõuaks. Ka tõeliselt head vabakutselised tõlkijad on kõik ammu juba tõlkebüroode ja tõlkeagentuuride poolt üles otsitud ja pidevalt töösse rakendatud.

Leidub tõlkeagentuure või -büroosid, kus töötab isegi 500 tõlkijat ja nad tulevad ükskõik kui kiiresti toime mis tahes keelte ja ainevaldkondadega

Mitte ükski tõlkefirma, ka kõige suurem, ei saa lubada endale tõlkijaid, kes tõlgiksid kõikvõimalikest keelekombinatsioonidest ja kõikvõimalikke ainevaldkondi. Tõlketööstus lihtsalt ei tööta nii.

Kõik täisteenust pakkuvad tõlkefirmad tuginevad suuremalt jaolt vabakutselistele tõlkijatele. Need tõlkijad aga võivad töötada tegelikult väga paljudele eri tõlkefirmadele, nii et nad ei ole sugugi ainult ühe tõlkebüroo teenistuses.

Tihti on vabakutselistel tõlkijatel enamik ajast sisustatud igapäevatööga ja tõlgitakse õhtuti-öösiti lisasissetuleku saamiseks. Kui on tegemist oma ala tõelise professionaaliga, siis on ta oma igapäevatööga piisavalt hõivatud ning saab tõlkida siis, kui temal aega on, mitte siis, kui kiirkorras tööd nõutakse.

Hangeldajast ehk vahendajast, kes ostab tõlke kõige odavamalt pakkujalt ning müüb selle siis kopsaka juurdehindlusega edasi, eristab mainekat tõlkebürood vabakutseliste lepingupartnerite hoolikas valik ja järeleproovimine, samuti meeskonnapõhine lähenemine igale tõlketööle, olgu tegemist kontoris töötavate tõlkijate-toimetajatega või projekti jaoks palgatud spetsialistidega.